Eesti: Tapa jaamahoone (Valve tn 5) aastal 2021. Peale Tapa esimese jaamahoone ammendumist ja seoses jaama vajaduste kasvuga alustati Tapa uue kivist jaamahoone esimese järgu ehitamist 1910. aasta paiku. 1914. aastal valmiski jaama Tallinna poolsesse otsa uus telliskivist hoonekorpus, mille tarvis eelmise raudteevaksali läänepoolne osa lammutati.
1928. aastal jõudis lõpule ka paekivist ja punastest tellistest lõpliku kuju saanud jaamahoone teise järgu ehitus, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas Peterburi vaksaleid. Peasissepääsu rõhutab mõlemal pikiküljel kaarfrontooniga keskrisaliit, mis on koos hoone nurkadega valmistatud jämedalt tahutud paekividest. Punaseid puhta vuugiga laotud tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd. Asümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone lääneotsas asus einelaud, keskosas ootesaalid ja kassad, ning kahekorruselises idaplokis ametiruumid. Vaksalist Narva pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega veetorn. Jaamahoone on korduvalt õlivärviga üle värvitud (näiteks Moskva olümpiamängude ajal 1980), mis on rikkunud hoone algset välimust.
Interjööri algsetest ehitusdetailidest on säilinud vähe. Näiteks võib tuua puhvetis puidust geomeetrilise ornamendiga kassettlage, helesiniste ruutudega väga kvaliteetselt laotud kiviparketti, ainust tahvelust ja glasuurpottidest ahjusid, mis on säilinud ootesaali tagumises osas.
Hoone oli jaamahoonena kasutusel kuni 2004. aastani. Hiljem on jaamahoonet kasutatud hooajaliselt teatrietenduste kohana. 2017 tunnistati AS Eesti Raudteele kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga kultuurimälestiseks (nr 30404). Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, millest omanik keeldus viidates ehitise halvale seisukorrale. Hetkel seisab Tapa ajalooline jaamahoone endiselt kasutuseta ja on halvas seisukorras.
Tapa jaamahoone on I maailmasõja eelse raudteearhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid Eestis.